Keeletasemed PDF Trüki E-mail

Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi järgi lähtutakse kolmest keeleoskustasemest:

  • algeline keelekasutus (Basic User) - A;

  • iseseisev keelekasutus (Independent User) - B;

  • vaba keelekasutus (Proficient User) - C.

Need kolm taset jagunevad omakorda kaheks kitsamaks tasemeks: A1, A2, B1, B2, C1, C2, mida on võimalik jagada veel kitsamateks tasemeteks. Keeleoskust kirjeldatakse osaoskuste kaupa: mõistmine (kuulamine ja lugemine), rääkimine (suuline suhtlus ja esitus), kirjutamine. Keeleoskustasemed on defineeritud Euroopa Nõukogu dokumendis "Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine" (Common European Framework of Reference for Languages: learning, teaching, and assessment, lüh CEF 2001). Euroopa Nõukogu keeleoskustasemte enesehindamise skaala:

 

A1 Läbimurre (Breakthrough)

A2 Esmane keeleoskus (Waystage)

B1 Suhtluslävi (Threshold)

B2 Edasijõudnute tase (Vantage)

C1 Vaba suhtluspädevus (Effective Proficiency)

C2 Haritud emakeelekõneleja tase (Mastery)

 

A1 LÄBIMURRE

 Mõistmine

Kuulamine:

Aeglase ja selge kõne puhul saan aru tuttavatest fraasidest ja sõnadest, mis puudutavad mind, minu perekonda ja vahetut ümbrust.

Lugemine:

Saan aru lihtsatest sõnadest, nimedest, lihtsatest lausetest (näit siltidel, plakatitel jne)

Rääkimine

Suuline suhtlus:

Kui vestluspartner räägib aeglaselt, mind vestlemisel aitab, siis oskan lihtsal viisil suhelda. Oskan küsida lihtsaid küsimusi ja neile vastata.

Suuline esitus:

Oskan kasutada lihtsaid fraase ja lauseid kirjeldamaks kohta, kus ma elan, ja inimesi, keda ma tunnen.

Kirjutamine

Oskan kirjutada lühikest ja lihtsat teadet (postkaart) ning täita formulare (isikuandmed).

 

A2 ESMANE KEELEOSKUS

 Mõistmine

Kuulamine:

Saan aru fraasidest ja sageli kasutatavatest sõnadest, mis on seotud mulle oluliste valdkondadega (perekond, töö, kodukoht). Saan aru lühikeste ja lihtsate ütluste põhisisust.

Lugemine:

Saan aru lühikestest lihtsatest tekstidest. Oskan leida eeldatavat spetsiifilist infot lihtsatest igapäevatekstidest, saan aru lihtsatest isiklikest kirjadest.

Rääkimine

Suuline suhtlus:

Saan hakkama igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel.

Suuline esitus:

Oskan kirjeldada oma perekonda, elutingimusi, hariduslikku tagapõhja, tööd.

Kirjutamine

Oskan teha märkmeid ja koostada lihtsat isiklikku kirja.

 

B1 SUHTLUSLÄVI

 Mõistmine

Kuulamine:

Saan aru põhilisest infost selges tavakõnes tuttaval teemal: töö, kool, vaba aeg jne. Saan aru aeglaselt ja selgelt edastatud raadio- ja telesaadetest.

Lugemine:

Saan aru tekstidest, mis koosnevad sagedamini kasutatavatest sõnadest.

Rääkimine

Suuline suhtlus:

Oskan vestelda tuttaval, olulisel teemal: töö, hobi, reisimine, päevasündmused. Saan enamasti hakkama maal, kus see keel on kasutusel.

Suuline esitus:

Oskan kirjeldada lihtsate lausetega kogemusi, sündmusi, unistusi, kavatsusi. Oskan edasi anda jutu, raamatu, filmi sisu ja kirjeldada muljeid.

Kirjutamine

Oskan koostada lihtsat teksti tuttaval või mind huvitaval teemal. Oskan kirjutada isiklikku kirja, milles kirjeldan oma kogemusi ja muljeid.

 

B2 EDASIJÕUDNUTE TASE

 Mõistmine

Kuulamine:

Saan aru pikematest kõnedest, ettekannetest ning tuttava teema puhul keerukamatest nüanssidest. Saan aru enamiku teleuudiste, publitsistikasaadete ja filmide sisust.

Lugemine:

Saan aru tänapäevasest proosast ning aktuaalsetel teemadel kirjutatud artiklitest, kus autorid väljendavad mingeid kindlaid seisukohti.

Rääkimine

Suuline suhtlus:

Oskan vestelda spontaanselt ja ladusalt, nii et suhtlemine keelt emakeelena kõneleva inimesega on täiesti võimalik. Oskan oma seisukohti väljendada ja põhjendada.

Suuline esitus:

Oskan üksikasjalikult vestelda teemaderingis, mis puudutavad minu huvialasid. Oskan selgitada oma seisukohti aktuaalsetel teemadel.

Kirjutamine

Oskan kirjutada detailseid tekste mulle huvi pakkuvas teemaderingis. Oskan kirjutada esseed, aruannet või referaati ning kirju, milles tõstan esile kogemuste ja sündmuste olulisi aspekte.

 

C1 VABA SUHTLUSPÄDEVUS

 Mõistmine

Kuulamine:

Saan aru pikemast tekstist isegi siis, kui see pole selgelt liigendatud ja seosed esitatud kas kaudselt või vihjamisi. Saan aru suurema vaevata teleprogrammidest ja filmidest.

Lugemine:

Saan aru pikkadest ja keerulistest tekstidest, nii olustikulistest kui kirjanduslikest. Saan aru erialastest artiklitest, tehnilistest juhenditest.

Rääkimine

Suuline suhtlus:

Teen end mõistetavaks ladusalt ja spontaanselt. Oskan kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult nii ühiskondlikel kui ka tööalastel eesmärkidel. Oskan avaldada mõtteid ja arvamusi ning vestluses teemat arendada.

Suuline esitus:

Oskan keerulisi teemasid täpselt ja üksikasjalikult kirjeldada, välja tuua alateemad ja olulisemad punktid ning teha kokkuvõtet.

Kirjutamine

Oskan ennast väljendada selges, hästi liigendatud tekstis, avaldades oma arvamust vajaliku põhjalikkusega: Oskan kirjutada kirja, esseed või aruannet keerukal teemal ja esile tõsta olulisemat.

 

C2 HARITUD EMAKEELEKÕNELEJA TASE

 Mõistmine

Kuulamine:

Saan aru igasugusest kõnest, olenemata sellest, kus seda esitatakse. Saan aru ka kiirkõnest, kui mulle antakse aega hääldusviisiga harjumiseks.

Lugemine:

Saan aru kõigist kirjaliku teksti liikidest, sh abstraktsetest, struktuurilt ja keeleliselt keerulistest tekstidest.

Rääkimine

Suuline suhtlus:

Saan osaleda igas vestluses ja diskussioonis ning oskan idioome ja kõnekeelseid väljendeid. Oskan täpselt edasi anda tähendusvarjundeid.

Suuline esitus:

Oskan esitada selge ja ladusa, kontekstile vastavas stiilis kirjelduse või põhjenduse, millel on loogiline ülesehitus, mis aitab kuulajal märgata ja meelde jätta kõige olulisemat.

Kirjutamine

Oskan kirjutada ladusalt ja selgelt vajalikus stiilis. Oskan koostada keerulisi kirju, aruandeid või artikleid, esitada ainest loogiliselt liigendatuna nii, et lugeja suudab eristada olulist. Oskan koostada erialaseid ja ilukirjanduslikke sisukokkuvõtteid, annotatsioone ning retsensioone.